Astusin laupäeva õhtul kodust välja, et joosta tööle, kuhu ma järjekordselt olin hiljaks jäämas. Möödudes naabrite korterist leidsin, et maha on mingi imelik kate teibitud ja postiaugust jookseb tuppa juhe. Mhh, ilmselt teevad remonti ja varsti kolivad uued inimesed sisse. Alla jõudes viskasin veel pilgu korteri nimistule. Ei mingeid muudatusi. Rohkem oma pead sellega ei vaevanud.
Töölt tulles tundsin koridoris mingit veidrat haisu, mida nad sellise haisuga küll remondivad? Ah, pole minu asi. Läksin magama. Samad mõtted olid ka Oliveri piinanud.
Pühapäeva õhtul läksime jalutama. Huvi müstilise korteri ees tõstis taas pead. Jäime ukse juures seisma. Mis toimub? Vaatasime lakke. Üllatus tahtis jalust rabada. Korteris oli meeletu põleng toimunud. Ukse vahelt laiutas koridori hiiglaslik tahmajälg. See hais mida tundsime oli ilmselt grilldiivani hais. Piilusime postiaugust sisse - korter oli tahmast must. Õues nägime veel, et sama pilt hiilgas ka rõdul. Ilmselt oli juhtme taga mingi ventilaator vms.
Koju tagasi jõudes rääkisime veel naabritega. Nemad olid haisu tundnud. Meie aga magasime selle tuima näoga maha. Isegi meie uks ja selle kohal olev lagi olid tahmased. Ausalt, üks hommik astume korteris välja ja leiame end õuest, sest pool maja on kokku kukkunud. Ronime ilusti alla ja käime tööl edasi. Paari päeva pärast vaatame maja ja mõtleme, kas see on kogu aeg selline olnud? Ja siis ka peame naabrite käest uurima, mis vahepeal juhtus.
Oleks aeg soomestumine ja hobuste moodi silmaklappidega käimine lõpetada.
Töölt tulles tundsin koridoris mingit veidrat haisu, mida nad sellise haisuga küll remondivad? Ah, pole minu asi. Läksin magama. Samad mõtted olid ka Oliveri piinanud.
Pühapäeva õhtul läksime jalutama. Huvi müstilise korteri ees tõstis taas pead. Jäime ukse juures seisma. Mis toimub? Vaatasime lakke. Üllatus tahtis jalust rabada. Korteris oli meeletu põleng toimunud. Ukse vahelt laiutas koridori hiiglaslik tahmajälg. See hais mida tundsime oli ilmselt grilldiivani hais. Piilusime postiaugust sisse - korter oli tahmast must. Õues nägime veel, et sama pilt hiilgas ka rõdul. Ilmselt oli juhtme taga mingi ventilaator vms.
Koju tagasi jõudes rääkisime veel naabritega. Nemad olid haisu tundnud. Meie aga magasime selle tuima näoga maha. Isegi meie uks ja selle kohal olev lagi olid tahmased. Ausalt, üks hommik astume korteris välja ja leiame end õuest, sest pool maja on kokku kukkunud. Ronime ilusti alla ja käime tööl edasi. Paari päeva pärast vaatame maja ja mõtleme, kas see on kogu aeg selline olnud? Ja siis ka peame naabrite käest uurima, mis vahepeal juhtus.
Oleks aeg soomestumine ja hobuste moodi silmaklappidega käimine lõpetada.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar