Lasin natuke püksi just...
Uksekell. Hmmm, kes nii hilja küll tüütab?!? Pidasin iseendaga väikest dilemmat, et kas lähen vaatama. Uudishimu sai võitu. Tegin sisemise ukse lahti ja piilusin koridori. Seal seisis pikem mees mustas.
Juba kardan. Hõikan arglikult "hei?! " Ja mees mustas astus piilusilma eest kõrvale. Tegin ehmatusest sama. Ust ma ei avanud. Vererõhk oli nii kõrge, et mulle tundub, et ta kuulis teisele poole ust ka mu südant.
Kogusin end veidi ja vaatasin veel kord. Teda polnud enam, nüüdseks oli ta üle trepikoja naabrite juures. Lasi nende kella ja uks avaneski... Jälgisin kõike toimuvat silm piiluaugu vastu surutud ja uks hirmust hingeldamise tõttu niiske.
... Uks avanes. "kas teie tellisite pitsa?" "jah"
Müsteerium lahendatud. Aga kole pingelised paar minutit olid küll!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar